Seega mina sain load aga peiks läks Austraalia kulda tegema, sinna ta jäi ja mina viin hommikuti lapsi lasteaeda. :D

Sama aegselt, kui jagan teiega oma elu läbi ekraani, leian end isegi peast kinni võtmas, ja mõtlemas: kas tõesti kunagi ammu, ammu juhtusid minuga need olukorrad? Kas tõesti rändasin kunagi oma suurte prügikottidega teise linna, kas tõesti pidin turvatunde jaoks noa oma voodi juures öösiti hoidma…

Mu paranoiad hakkasid tööle: mis siis saab, kui ta öösel tuleb ka “lohutust otsima”? Tal olid ju minu toavõtmed. Muidugi oli see nuga rohkem turvatunde jaoks

Kus ühel hetkel löödi uks lahti ja sisse marssisid sinistes skafandrites mehed. Põgenemine oli lootusetu – vormimehed olid maja kinni parkinud kolme politseiauto ja kahe politseikaubikuga. Ai-ai-ai! 😄

Kes oli kaetud nahksete rihmadega, aksessuaarina piits paremas käes, kes kandis punast pitsist pesu, mis vaevu kattis nibusid ja oli ka neid, kellel lihtsad kehakatted, string ja basic rinnahoidja, kuid boonuseks andis “cute bad girl” nägu.

„Pool linna teab Liiserini. Ta räägib iseendast palju“(see oli konkreetne väljend, mida öeldi) – girlll, kas sa tõesti arvad, et ma ei tea, et minust räägitakse? Või et ma ei saa aru, et pakun lõualaksutajatele meelelahutust? Ei tea, kuidas mu nimi inimestele teada on, kui minust jututeemasid poleks. :D

Drama queen in tha house!!!! Põhiküsimus oli, see et “KUIDAS MA JULGESIN JÄRGMISEL PÄEVAL KOOLI MINNA?” Sealt järgnesid järgmised märksõnad “segane, hullumeelne, imelik, haige inimene jne”.

“MIS SUL VIGA ON, MIKS SA EI OLE NORMAALNE INIMENE??? MIKS SA DRAMATISEERID KOGUAEG KÕIKE????“ Ja, siis samaaegselt suudetakse veel nutta süda silmadest välja ja oksendada organitele uued kohad. Iuh!

Esimene asi, mis võiks sul peas tiirelda mu blogi avades ja Instagrami kontot sirvides, "kus kurat ma sellise nime olen saanud?"