LILLKAPSAISTANDUS
No nii sõber, mul on kirjutamisega hoog sees! Kuna eelmises postituses korra mainisin legendaarset “näpud mullas unistuste tööd” ehk lillkapsaistanduse eluparoodiat, nüüd on aeg avada see elupeatüki teile.
Sellest on äkki möödas 8 aastat, olles siis 20, äkki? Juudas, kes enam mäletab. Kui otsustasin kolm aastat tagasi rahasaju, Ibiza tripid ja luksuslikku bemmi vahetada kondimootori peale tagasi ja Eestisse kolida. Ütlen ausalt see Liiserin, kes lõpuaastateks välja kujunes oli selline mimm, kulda ja karda täis, et paha hakkab 🤭
Sellegipoolest, minu süda ihkas edasi liikumist ja ei olnud probleem see kõik maha jätta. Soov oli ääretult suur, et saaks juba kodumaale tagasi. Seega tulek oli järsk, maksin mitmekordsed summad uue residentsi eest ja kaks kätt taskus, olingi laeval, vabadus ühes taskus, õnn teises. Ma olin tagasituleku üle niiiiii õnnelik, nii nautsin oma uut algust. Võtsin Eesti kaardi lahti ja mõtlesin: “hmm, kuhu ma kolin, kus ma veel elanud ei ole ?” Nii sai minu uueks koduks Tartu, suur, mega ilus korter- Rõhutan, MA OLIN ÕNNELIK! 🩷
Sellest õnnelikkusest, kasvas poole aasta pärast uus suhe. Tagasi minek Soome 😄Kes oleks võinud seda arvata, et tagasi potsatan. No ei suutnud ikka paikseks jääda ja jälle paki oma sokid, (patis)kummid, alukad ja seisa silmitsi sadade hektarite põllulappidega. 😁
Tekib küsimus, et miks just Soome ja veel sellisesse kohta?
Nimelt see kutt kellega tollel ajal “koos kooki sõime” käis suviti oma emal abis Soomes lillkapsaistanduses tööd tegemas ja aeg oli uuesti minna, vähemalt tehti pakkumine, kas me tahaksime? Mis mul ikka kaotada oli, uus seiklus avanes. Lähme teeme ühe sügava hüppe kapsaste sisse 😀
See hüpe oli VOIMAS 😎
Kohale jõudes anti meile suur tuba maja teisel korrusel. Me salajane punker asus keset põldude põlde, looduse rüpes ühe rauaaegse vanahärraga, kes omas lillkapsaistanduse ettevõtet. Meil oli kella peale ühised hommikusöögid ja õhtusöögid, kus hilinemine tundus, et kohe viikase Siberisse. 😁 Kummaline oli veel see, et me olime kohustatud IGAPÄEV sööma sama toitu, ma ei tea, see raudmees andis meile ellujäämise kursuseid.
Okei aga räägime nüüd tööst endast ka.
Mis te arvate, et ma oskasin üldse mõista, mida ma tegema hakkama. Minu ainus kokkupuude põllumajandusega oli mu vanaema aiamaa. Aga no mis seal ikka, kui juba kohal olin oli vaja hakkama ka saada. Raha oli ju hea, tasuta voodi ja makaronid 😄
Alguses käis meil taimede ette kasvatamine, milleks olid hiiglaslikud kasvuhooned.
Hiljem kui taimed on valmis põllule minema, siis pandi ühed vanemad prouad traktorile, kes siis istutasid taimed sõidupealt maha. Selline oli strateegia.
Edasi, traktoritega kahjuri- ja umbrohutõrje ning kastmised.
Viimaseks katted peale sooja hoidmiseks ja head kasvamist. Sellega oli kena tagasilöök. Olin töölistelt kuulnud, et vanamehe teravus vedas alt ja selle asemel et umbrohumürki põllule piserdada oli ta pannud asemel tavalist vett. Seega tulemus mis looride maha võtmisega vastu vaatas…kergelt öeldes, oleks tahtnud palgatõusu nõuda. Rohi oli kasvanud üle meetri kõrguseks. Ajuvaba!
Ja lõpuks KORISTUS- kus me siis suuuurte nugadega lõikasime ilusad valgepead põldudelt ja panime kaubiku lindile, mis viis kapsad üles teistele kes need kastidesse tõstsid. Ilmselgelt oli minu töö tegemist neil lõbus kõrvalt vaadata. Pisike põrnikas kaob pidevalt kapsaste vahele ära ja nuga suurem kui ta enda käsi. Ma ise ikka võitsin tööd tõsiselt, ei olnud nalja midagi. Polnud miskit millega ma hakkama poleks saanud. 😁
Korituste ajal sain ka pappkaste kokku panna, tegime kutiga võidu. Omal ajal suutsin silmad kinni neid kaste lappida. Tööd jagus ja mega kuumad ilmad tegid minust mõnusa pruuni päikesejänku 😉
Ainus asi mis siis kogu suve/sügise töötegemisega aia taha läks oli minu ja “toakaaslase” raha kasutus. 😛
Tollel ajal kui ootamatult Soomest Tartu sai, jäi mul Soomes autokooli load pooleli. Käisin Eesti autokoolis, kus õppisin eesti keeles aga kõik eksamid olid Soome keeles. Kusjuures sõidueksami sain koheselt läbi, teooriaga üks viga oli rohkem, sain ühe korra veel soume keelt kasutada. Ja tehtud!
Aga jah, tundus mõistlik oma mullaste sõrmede tööraha kasutada lubade lõpuni maksmiseks.
Seega mina sain load aga peiks läks Austraalia kulda tegema, sinna ta jäi ja mina viin hommikuti lapsi lasteaeda. :D
