IBIZA STRIPIKAS

Welcome back! Teeme juttu IBIZA seksikast seigast :D

…Ühel hetkel kõndisime tolleaegse poiss-sõbraga mööda mõnusalt mugandatud munakiviteed, pikal tänavavalgustustega ääristatud tänaval. Ümbrus meenutas õrnalt Tallinna öist vanalinna, kui äkki Liiserin karjatas ja kepsles kõrvalasuva tänava uksesildi juurde. Silt suunas punaste tulede saatel noolega edasi keldri sügavusse. Jep, tegemist oligi striptiisiklubiga — ega siis Liiserin tühja koha pealt õhinasse sattunud! Sellised paigad olid 20-aastase maailmaavastaja jaoks ju üsna meelitavad kohad. :D Oi-oi! :D

Oleks te vaid mu tolleaegse partneri nägu näinud — tema oli see, kes sisse minemise mõttega sõber ei olnud. Midagi uut, eksole: naispool sukelduks stripikasse ja mees jääks heameelega ukse taha naist ootama. Aga ei, polnud vaja pikka moosimist, kui juba treppidest alla kõndisime ja meie ümbrus muutus pehmeks, ahvatlevaks punaseks vahukommiks. Sealne muusika oli valmis meie meeled üle võtma, led tulekesed ujutasid ruumi üle ja ilmselgelt naisekeste silmad zuumisid rahakottide paksust.

Jõudes alla ja suundudes baarileti poole, poolpaljad kehad viskasid meile loomulikult pilgud peale — et kas tõesti naisega koos sellises kohas? Baar ise oli meeletult suur, kujutage ette tumedast tammist seinariiulit, mis ulatuks maast laeni ja pulbitses alkoholist ning punane led riba muutes joogid veelgi silmale seksikamaks. Ekstra pilkupüüdev baaridaam, julge ja temperamentse olekuga, säras oma mustas outfitis. Aeg oli selle baari taga istet võtta. Tellides juba agaralt jooki, uurides elu ja olu kohta — täpsemalt, millised reeglid või süsteemid stripiklubis neil on. Nagu eelmisest postitusest juba välja tuli, siis suu peale ma kukkunud ei ole ja rääkida mulle meeldib. Nii sattusingi lõpuks heale jutule, kuniks lõpuks tehti isegi joogid meile välja.

Stripiklubi ise oli äärmiselt glamuurne: punased, õrnalt läbipaistvad kardinad laest maani eraldasid väikseid nurgakesi; sametkattega toolid, kuldsed vintage-lauad, kõrged nahksed pukid. Ja ilmselgelt oli ruum täidetud tõeliselt ilusate, hoolitsetud ja seksikalt riietatud naistega. Teadagi — stripiklubi ei ole nunnariietuste jaoks (kui muidugi rollimängudest ei räägi :D). Kes oli kaetud nahksete rihmadega, aksessuaarina piits paremas käes, kes kandis punast pitsist pesu, mis vaevu kattis nibusid ja oli ka neid, kellel lihtsad kehakatted, string ja basic rinnahoidja, kuid boonuseks andis “cute bad girl” nägu.

Ruum oli mõnusalt hämar ja samas piisavalt valge — ütleme nii, et väga mugav oli seal niisama tiksuda ja ringi vaadelda, kui linnavahel baarist baari raha matta. Samal ajal püüdis paar striptiisitari minuga juttu alustada. Usun, et nad oma peas ikka mõtlesid, kumma juurde üldse minna — mehe või naise? :D

Üki-kaki-kommi-nommi :D

Kuna mul oli isik juba eelnevalt välja valitud, kellega soovisin lähemalt tutvust teha, siis keeldusin teiste „mahlasusest“. Too neiu, kelle ma välja valisin, oli aga pidevalt hõivatud ja tema hind oli ka kõrgem kui teistel — arusaadav muidugi. :D Neiu oli toona umbes minuvanune, 20-aastane: pikad pruunid hobusesabasse seotud sirged juuksed, must nipsdetailidega napp pesu seljas, peenema kehaehituse ja nuku näoga. Eemalt jälgides annaks kirjeldusele veel juurde tema tugeva tüdrukuliku hoiaku, naiivsuse ja lisaks oli tunda õrna hingekese aurat. Armas inimene, kes oli justkui eksinud valesse kohta, aga meie tulime ju siiski teenust saama, seega ega ma pikalt temale kui isiksusele mõtlema ei jäänud.

Samal ajal, kui Nukunägu oli tööga hõivatud, võttis üsna agaralt juhtimise üle üks blond pikkade lahtiste juustega vanem naisterahvas — pakun, et umbes 37-aastane. Väga enesekindla hoiakuga, naine, kes teadis täpselt, kus ta töötab, kuidas raha teenimine käib, ning kelle ametikoht kindlasti ei kahandanud tema tarkust. Tegemist oli hoopis väga toreda ja sõbraliku inimesega.

Meie juurde tulles küsis ta kohe, kas soovime tantsu, ütles hinna ja talutas meid taha ruumi, enne kui üldse vastata jõudsime. :D Kaasa kõndides mõtlesin peas, et kasutame siis aega ära, kuni „Õige naine“ saadaval on.

Taha ruumi jõudes anti meile istekohad, ruum oli samamoodi punastest ledidest paks, kardinad kõikides seinades, muutes ruumi klientidele atraktiivsemaks . Pikk jutt jäi ruumist välja ja naine asus raha teenima. Tegemist oli vormikama kehaehitusega tantsijannaga, kes liikus voolavalt ja tundis end väga enesekindlalt — seda oli lausa meeldiv vaadata. Oma parimate tantsunumbrite saatel ütles ta mu kõrval istuvale tolleaegsele partnerile: „Sul on vedanud, et sul selline naine on,“ ja surus samal ajal oma rinnad talle näkku. Ausalt, mind ei häirinud see absoluutselt. Naljakas oli pigem vaadata mehe abitut, kuid samas õnnelikku olekut. :D

Reegel selle kõige juures oli selline, et minul lubati rindu katsuda (üleüldse naist katsuda), aga meestel oli see keelatud. Rinnad olid üüratud — neid oli raske mitte märgata ja veel raskem oli neid lihtsalt käes hoida. :D

Esimene tiir striptiisitariga tehtud, jäin ikka endiselt ootama Nukunägu. Tagasi saali jõudes õnnestuski ta koheselt uuele tööle paluda ja nii algas teine tiir kulisside taga. ;) Tunnistan ausalt, et lasin välimusel end pimestada, sest show oli esimesel striptiisitaril kindlasti parem. Nukunägu kiikus natuke ühel jalal ja siis teisel, kuid kokkuvõttes jäi kõik kuidagi lahjaks. Neiu oli pinges ja tema eksinud olek jõudis meilegi kohale.

Pigem juhtus see, et ta soovis meie kontakti. Ütles, et me paistame viisakad ja toredad inimesed ning et ta vajaks abi. Olin nõus oma WhatsAppi jagama ja nii me jäimegi suhtlema pärast stripiklubi külastust. Sõnumite vahetamine hakkas toimuma kibekiirelt, peale teenuse lõppemist. Minu mõte peas oli ikkagi, et äkki ta tahab väljapool keldribaari edasi eksperimenteerida, kuidas saakski muud mõelda, kui me kohtusime sellises kohas :D

Tegelikult on raske öelda, milles ta täpselt abi vajas, sest tuumani me ei jõudnudki. Ja meil oli plaan tõesti uuesti kohtuda aga Ta seikles mööda Ibizat ringi, käies erinevates kohtades, mistõttu oli temaga uuesti kohtumine pea võimatu. Selge oli vaid see, et noor inimene oli teinud valesid valikuid, mis viisid ta keha müümise ohvriks. Kindlasti polnud see ka viimane kord, kui ta end rahapuudusest välja tõmbamiseks ohverdas. Ma ei saa seda sada protsenti kindlusega väita, kuid meie kirjavahetusest jäi mulje, et ta elas päev korraga: iga päev uus töö, uus magamiskoht ja peod 24/7. Õnnelik ta ei paistnud, pigem otsis oma kohta.

Esimene naine aga jättis sootuks teistsuguse mulje. Tema tundus elukogenum ja targema arusaamisega maailmast. Kuigi töötas stripiklubis, suhtus ta sellesse nagu tavalisse tööpäeva — nagu McDonald’si klienditeenindaja: teed oma asja ära ja lähed koju. Jutt läbi.

Kahju oli muidugi Nukunäost aga minu jaoks Ibiza oli tollel ajal ja tõenäoliselt ka täna seiklus teistmoodi mindsetiga. Ehk ekstreemsused, vabadus, spirituaalne enese leidmine, looduse ilu, lux restod täis sugar daddysid, kristallsinised veekogud, seksikad inimesed ja lõputud unetud ööd reividel.

Kokkuvõttes oli see kindlasti äge kogemus, kahe täiesti erineva nurga alt. Ja minul sai lõpuks selgeks üks asi: suured tissid ei ole minu rida. :D

Suured ruulivad küll, aga väiksemad ruulivad veel rohkem. :D :D